Ega vitamiinide loetelu veel sellega otsa pole saanud, laseme aga edasi. Kõne alla tulevad vitamiind B₆ ja B₁₂.
B₆ – vitamiinil on meie kehas mitmeid tähtsaid ülesandeid, kuid üheks olulisemaks võiks pidada selle vitamiini tuge südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. B₆ vitamiini defitsiit tavaliselt alkoholismi ning seedetrakti krooniliste haiguste puhul ning defitsiidi esmasteks tunnusteks on väsimus , depressioon ning veresuhkru taseme langus. Pikemaajalisel vitamiinipuudusel tekib suunurkade lõhenemine, nahakahjustused silmade ümbruses, käte ja jalgade krambid
B₆-vitamiini on vaja:
• süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks;
• normaalseks kasvamiseks;
• glükogeenist energia tootmiseks;
• antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks;
• veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks;
• tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
• B₁₂-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks;
• soolhappe tootmiseks;
• linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks;
Kuna B₆-vitamiin osaleb valkude ainevahetuses, siis selle vajadus suureneb koos tarbitud valgukoguse suurenemisega, nt sportlastel.
Parimateks B₆-vitamiini allikateks on kala, linnuliha, taine veiseliha, banaanid, kuivatatud ploomid ja oad, täisteratooted ning maks. Märkimisväärses koguses toodab seda vitamiini ka soole mikrofloora.
B₆–vitamiini päevane soovitatava kogus on naistel ca 2,0mg ning meestel ca 2,3mg. 1,5mg B₆-vitamiini sisaldub umbes:
* 60 g keedetud jõevähis;
* 115 g hautatud maksas;
* 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas;
* 130 g soolalõhes;
* 220 g kanas;
* 440 g banaanides.
Vitamiinimaailmas on omaette nähtuseks vitamiin B₁₂, sest see on ainuke vitamiin, mis sisaldab mineraalainet – koobaltit. Lisaks on tema puhul iseloomulik, et seda saame me vaid loomsest toidust! Mingil määral toodab seda ka soole mikrofloora, kuid selle imendumise hulk on tühine. Meie kehas on teda varuks ca 1 … 8mg, peamiselt maksas, kuid ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames ja ajus. B₁₂ imendumist häirivad liigne alkohol, kohv, suitsetamine, mao alahappesus, raua – ja kaltsiumivaene toit ning lahtistite kasutamine.
B₁₂-vitamiini vajame me
• närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
• aneemia ennetamiseks, sest see mõjutab erütrotsüütide ehk vere punaliblede moodustumist vereloomes;
• valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks;
• toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitamiini toimet organismis;
• raua funktsioonide parandamiseks organismis;
• DNA ning RNA tootmiseks;
• lastel kasvamiseks;
• kaltsiumi imendumiseks.
B₁₂-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles mitme, isegi 5 … 6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B₁₂-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, kuid selle imendumine on aeglane. Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B₁₂-vitamiini kindlasti toidulisandina! Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus. Defitsiidi esmatunnusteks on ärritatavus, mälulüngad, halb kehalõhn, üldine nõrkus ja naistel menstruaaltsükli häired.
Parimateks B12-vitamiini allikateks on maks, mereannid, liha, verivorst, piimatooted ja munakollane.
B₁₂–vitamiini päevane soovitatav kogus on 2 µg, sellise koguse saame näiteks:
* 2 g hautatud maksast;
* 15 g suitsuräimest;
* 30 g keedetud munakollastest;
* 85 g keedetud munadest;
* 120 g juustust;
* 330 g kohupiimast;
* 510 g piimast.
Allikas: Internet ja oma teadmised.
