Milleks on meil vaja vitamiine?
A-vitamiini vajame:
• kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks;
• naha ja juuste tervise tagamiseks;
• limaskestade kaitseks infektsioonide eest;
• nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul;
• luudele ja hammastele;
• vereloomele;
• suguorganite arenguks;
• kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks;
• maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks.
Toiduga näiteks ei ole võimalik A-vitamiiniga nn „üle panna“ ehk siis tarbida nimetatud vitamiini ülemäärases koguses (kui just ei söö väga suures koguses toorest hülgemaksa). Küll võib aga A-vitamiin muutuda toksiliseks toidulisandite ületarbimisel.
A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks:
* 5 g hautatud maksast;
* 70 g porgandist;
* 100 g munakollastest;
* 120 g kuivatatud aprikoosidest;
* 120 g võist;
* 200 g paprikast.
D-vitamiini on vaja:
• sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks,
• lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti,
• normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks;
• stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket.
D-vitamiin on ka kõige „mürgisem” vitamiin ning tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel.
Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks.
D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks:
* 2 g kalamaksaõlis,
* 50–60 g küpsetatud lõhes,
* 60 g soolaheeringas,
* 120 g munakollastes,
* 600 g hautatud maksas,
* 10 l piimas.
E-vitamiini on vaja:
• rakkude vananemise pidurdamiseks;
• lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime,
• kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas;
• veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks;
• soodustamaks toitainete transporti rakkudeni;
• vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks;
• järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks.
Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid.
E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub näiteks:
* 25 g päevalilleseemnetes,
* 40 g mandlites,
* 85 g oliiviõlis,
* 650 g võis.
K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks.
K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ning neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt. ninaverejooks ja veritsevad igemed.
K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi.
Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad.
Allikas: Internet ja oma teadmised.
