Ilmselt on uueks aastaks antud lubadused (ning muidugi ka Jaanipäevadel ning teistel suurtel või väiksematel tähtpäevadel) meile kõigile teada ja tuntud, siin ei ole midagi uut – uue aasta algus tähistab ju millegi totaalselt uue algust, seega miks siis mitte?
Tüüpilised lubadused, mida siis endale antakse, on ju ka meile kõigile teada – alustada tervislike eluviisidega, teenida rohkem raha, langetada kehakaalu jne ehk ei midagi uut siin päikese all. Alustame oma nädalate ja kuude planeerimisega, trennidesse registreerumisega, külmkapi sisu korrastamisega ja muude tegevustega (loe: oma senise elu peapeale keeramisega), mis meie arvates on olulised meie uue elu algusetapil. Nii me laamendame, rabeleme ja tõmbleme terve jaanuari, veebruari …
… ja siis on käes märtsikuu.
Ja mida me näeme? Kõik see sahmerdamine, planeerimine, ülipingeline graafik on viinud meid kuhu? Täpselt – viinud sinnasamasse, kus olime eelmise aasta lõpul – frustreerunud, väsinud, pettunud tõmblemast mitmel rindel – back to square one. Ja mis järgneb? Järgneb tagasipöördumine vanade mustrite, rütmide ja harjumuste juurde ning alustame (kui alustame) kõike taas otsast peale. Selliseid lubadusi on nö lahe anda, kuid mitte niivõrd lahe pidada. Äkki siis oleks parem hoopis deklareerida aasta 2015 aastaks, kus me EI ANNA mingeid lubadusi, ei endale ega ka kellelegi teisele? Lihtsalt võtaks asju nii nagu nad on, sujuvalt, tõmblemata – äkki on nii lihtsam ja valutum siiski liikuda eesmärkide poole, kuhu, me teame, tahame me jõuda?
Allpool minu viis lubadust, mida ma ei tee uuel aastal:
- Ma ei sea omale ebareaalseid eesmärke – ehk siis ma ei pane enda jaoks paika mingeid jäiku piire, kuupäevi ega tähtaegu ning seda kõiges. Ei hakka pidama rämedalt kurnavat dieeti, ajades näpuga paberil järge või pannes kirja kõik ampsud, mis suust sisse on läinud. Ei sea endale sihte, mis tegelikult on mõeldud teistele tõestamiseks, et näete, ka mina suudan. Lihtsalt võtan ja teen asju enda tarbeks, omas rütmis, väikeste muutustega ja olen rahul!
- Ma ei muutu iseenda kõige hullemaks kritiseerijaks – ei sunni ennast „piitsaga“ tagant, ei virise enda kallal (see ei sobi ja teine ei sobi ja peegelpilt ei meeldi jne), ei kiru ennast tehtud pisivigade pärast ja EI VÕRDLE ennast teistega, sest see olen ju MINA – ainulaadne ning kordumatu!
- Ma ei kohtle ennast kehvemini, kui ma teeksin seda teistega – kiidan ennast ja premeerin ennast saavutuste eest, mida olen alanud 2015 aastal hästi või väga hästi teinud ning suhtun endasse nii nagu ma suhtun oma lastesse ja teistesse pereliikmetesse – armastuse ja hoolivusega. Proovin sel aastal nautida kõike, mida elu mu lauale toob ja serveerib – lihtne!
- Ma ei keskendu negatiivsetele mõtetele – iga päev toob meie maailm meile kätte asju, mis tegelikult paneksid ka kõige paadunuma optimisti roomama, lömitama ja ägisema selle kõige koorma all. Ma pean aru saama, et isegi kui ma tahaks, ei suudaks ma kogu maailma probleemidega toime tulla, isegi mitte ühega neist, vähemalt üksi mitte. Mida ma saan aga teha, on süstida teistesse, oma kaaskodanikesse positiivsust ja optimismi, lahkust ka nendesse, kellega elu peaks mind kokku viima. Nii tehes muudan ma maailma (mulle vähemalt tundub) paremaks, natukenegi!
- Ma tunnen elust rõõmu – tänapäeva maailmas on kehtimas normid, mille mõõdupuuks on edu ja edukus ehk ainult siis oled Sa midagi väärt, kui Sa oled edukas ja silmapaistev, Sul on suur maja, esinduslik töökoht ja mitme nulliga pangakonto. Põrgusse – töö ja äri pole veel kõik, elus on muudki teha – sport, pere, raamatud, reisimine, õppimine, suhtlemine (mitte elektroonne, vaid päris). Ok, loomulikult teen ma tööd ja teenin raha, kuid need kaks asja ei kontrolli mind ega iseloomusta mind!
Need on need 5 asja, mida mina luban algaval uuel, 2015 aastal. Ehk siis kokkuvõtvalt – ma ei luba midagi, mis teeks minu ja mu lähedaste elu raskeks. Ma ei luba midagi, mis seaks mind jäikadesse raamidesse ja võtaks elult selle inimliku, lõbusa ja elamistväärt poole. Lõppude lõpuks olen ma 47 aastat vana ja oleks nagu aeg hakata elama iseendale ning mitte mõelda pidevalt sellest, kuidas ma teistele paistan. Hakkame elama!
Head Vana-Aasta lõppu ning veel paremat uut, 2015 aastat!
