Paljud teist on kuulnud kesk – või vanemaealist (50+ aastat) kaaskodanikku ütlemas, kas siis jutu sees tööseltskonnas näiteks või mujal, et „ohh mis mina seda sporti ikka enam teen, ma juba nii vana“ või et „seal spordiklubis/jõusaalis on ju kõik nii ilusad ja tublid“ jne jne. Ehk siis alatasa üks lõputu hala, et kuidas mina ei saa ja ei oska ja kõik on nii kallis jne jne. Igalühel on meil mõni selline tuttav-sugulane-sõber-isa-ema-vanaema-vanaisa, onju? Ja eks neil virisejatel ole omajagu õigus kah – ongi raske millegi füüsilisega alustada, kui Sa pole seda ammu või siis ka kunagi üldse teinud. Aga äkki ei peakski sekkuma ja neid trenni tegema motiveerima – las nad seal siis virisevad ja kurdavad nurgas oma kurba saatust … Või äkki siiski peaks neid natuke udjama, et nad ennast liigutama hakkaksid? Milleks üldse peaks vanema eas ennast füüsiliselt liigutama? Las kehakultuur ja sport olla ainult noortele, vanemad kulgevad niisama ja toimetavad omaette.
Aga ei, just inimesed, kellel enamvähem pool elu on elatud, võiksid ja peaksid olema füüsiliselt toimekamad. Miks? Sellest kohe allpool ka kirjutan, kuid enne igaks juhuks mainin, et mu peagi 76-aastane ema teeb iga päev paarikilomeetrise kepikõnniringi, mille tarvis tal maja taga metsa ääres lausa trass on rajatud. Ja eks isegi – alates 6.eluaastast alati midagi teinud (ehk siis juba tänaseks pea 46 aastat) – ujumine, võrk-ja korvpall, kegejõustik, 20+ aastat vabamaadlust ning viimased 15 aastat jõusaalisporti. Aga mitte endast ei tahtnud ma rääkida, mina tean nagunii, kuidas ja mida võiks teha. Oluline oleks seda infot ka nüüd vanemaealistega jagada …
Tegelikult paneks äkki kõik ühe lausega paika: vananemisega kaasnevaid muutusi, nende ulatust ja tagajärgi (vähenev lihasmass, jäikus, vähenenud liikuvus) on võimalik mõõduka liikumisega vähendada. Ja öeldes otse – lihastreeningu vältimine vanemas eas võib muutuda suisa tervisele kahjulikuks. Miks küll? Aga sellepärast, et lihastreeninguga aeglustatakse lihasmassi vähenemist ning säilitatakse ka liikumiselundkonna talitlus. Oluliseks on siin ka mitte unustada venitus – ja tasakaaluharjutusi ning ka mõõdukas aeroobne treening on vägagi omal kohal.
Mida siis peaks tegema ja kuidas peaks tegema? Kohe kindlasti, kui Sa pole oma oskustes kindel ning ei tea, kuidas alustada, peaksid ühendust võtma treeneriga. Ilmselgelt võiks see olla keegi Sinu kodukoha lähedasest spordiklubist ja keegi, kes tekitab usaldust. Mõned nädalad tagasi oli ühe meie lugeja poolt püsitatud teema, et meie spordiklubide treenerid on noored ja ka nende treenitavad on noored ning et noored treenerid ei kujuta ettegi, mida tähendab vananemine ja sellega kaasnev. Jah, tõsi ta paljuski on ning siin ilmselt tulekski siis natuke rohkem ringi vaadata enne, kui ennast kellegi kätesse usaldada. Ega muud nõu ei oskagi öelda, kui et tuleks usaldada oma sisetunnet ja ehk ka vaadata treeneri tänaseid kliente, saab ehk mingi pildi ette. Samas on väga paljud nooremapoolsed treenerid siiski vägagi teadlikud vanemaealiste probleemidest ning nende treenimise iseärasustest – tuleb see õige vaid välja sõeluda.
Millele siis aitab see paljukiidetud lihastreening kaasa? Aga näiteks:
- Lihasmassi ja jõu vähenemise ennetamisele
- Luustiku tugevdamise kaudu osteoporoosi ennetamisele
- Parandab sooritusvõimet igapäevastes argitoimingutes
- Suurendab puhkeoleku ainevahetust e metabolismi
- Aitab ennetada südame-veresoonkonna haiguste ja ka diabeedi teket
Loomulikult ei pea lihastreening jõusaalis olema see kõige-kõigem. Igasugune füüsiline liigutamine, kasvõi (kepi)kõnd, võimlemine, keharaskusega treening, ujumine jne on parem, kui lihtsalt istumine kodus ja heietamine, et kuidas „ei jaksa, ei taha ja siit valutab ja sealt valutab“ jne jne.
Võta ennast käsile, kesk – ja vanemaealine! 😊
Treeni targalt!
