Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi, lähtun vaid omadest kogemustest ning mõne autoriteedi arvamusest, kelle hinnanguid ja soovitusi ma jagan (Indrek Otsus, Rein Jalak, Gert Koovit). Lihtne reegel – kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi – kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema … Või mis?
Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi ja rasvunud kaasmaalasi? Kindel see, et ei oleks! Meie söömisharjumused kujunevad välja juba meie kodust, siis, kui me oleme alles lapsed ning nende harjumuste muutmine on hilisemas elus väga ja väga raske. Kindlasti mitte võimatu, kuid aega, palju tööd ja vaeva nõudev ettevõtmine.
Söömisharjumused
Harjumused kujunevad traditsioonidest, millised on peres olnud juba aastaid või aastakümneid ning mida antakse edasi lõuna – või õhtusöögilaua taga. Oma roll on siin vanemate eelistusel. Nende käes on ju rahakott ning nemad otsustavad, mida süüakse ja juuakse. Nemad on oma harjumused pärinud traditsiooniliselt oma vanematelt, kuid mis on mitme põlvkonna jooksul juhtunud?
Inimesed on hakanud vähem liikuma! Kui minu vanaisa või vanaema, kes sündisid möödunud sajandi alguses, tegid rasket füüsilist tööd, liikusid palju jala, kodus polnud keskkütet, kirjakast oli mitmesaja meetri kaugusel nende metsamajast jne jne, siis nad energiavarude taastamiseks ka toitusid vastavalt. Sealiha, paks kaste ja kartul olid igapäevased toidud + rammus lehmapiim ja koduküpsetatud leib.
Mida aeg edasi, seda mugavamaks on inimkond muutunud, kaasa arvatud ka minu ja Sinu vanemad. Traditsioonid ja harjumused on aga jäänud. Ega me enamasti (terve lapse puhul) ei panegi lisanduvaid kilosid tähele, kuid alates näiteks 27-28 eluaastast, kui ainevahetus aeglustuma hakkab, võib vanade „traditsioonide“ järjepideval järgimisel hakata kogunema polster kasutamata jäänud energiast. Me ei pruugigi seda tähele panna, lisandub see kiirusega ehk 1…3 kg aastas, kuid näiteks 10 aastaga on kogunenud mitukümmend kilo juba vägagi arvestatav lisaraskus, märkamisest rääkimata. Aeglustunud ainevahetusega organism ei anna niisama lihtsalt andeks tehtud vigu ega ole ka niisama kergelt nõus loobuma sellest, mis on „tema oma“!
Gert Koovit on need kodanikud, kes soovivad oma kehakaalu alandada, jaganud tinglikult kaheks:
Need, kes on valmis oma harjumusi muutma, kuid ei tea, kuidas seda teha;
Need, kes teavad, kuidas langetada kaalu, kuid ei suuda seda teha;