No mis siis ikka juhtub – paljude inimeste puhul ei juhtugi mitte kui midagi. Söövad nad seda, mida kätte saavad ja millal ning millisel kujul, sellel pole nende jaoks vahet. Ei lisandu neile grammigi kehakaalu, kuid ega midagi ära ka ei lähe. Ühesõnaga – neutraalne olukord. Paljude inimeste puhul see aga nii ei ole. Paljudel meist, ma ise kaasa arvatud,…
Nagu paljude muude asjadega, mis inimestele huvi pakuvad ning millest nende elu ja eluviis suuremal või vähemal määral sõltub, nii käib ka toitumisega kaasas teatud hulk müüte. Neid on mitmeid, kuid ma nimetaks siinkohal ära mõned neist. Lisan need siia lihtsalt kinnitamaks kogu eelpool kirjapandut infot ning katsun seda teha lihtsate sõnadega, et ka need, kes ei ole eelnevaid postitusi…
Kõige lihtsam reegel ehk KULDREEGEL – tea ALATI, mida Sa sööd! Indrek Otsus (ja vist mitte ainult tema) on öelnud, et „Sa oled see, mida Sa sööd!“ . Ehk siis kui Sa sööd sardelle, siis (palun vabandust) see Sa ka oled! Lihtne, kuid kuidas teada, mida ja millal süüa? Reegel number 1: Õpi eristama toitaineid üksteisest ehk siis tee omale…
Eelmistele blogipostitustele lisaks ka nimekiri toiduainetest, mis on head valkude, süsivesikute ja rasvade allikad: Valgud : nahata kana – ja kalkunifilee, tuunikala, vähk, lõhe, forell (üldse kalad), krevetid, loomaliha, munavalged, madala rasvaprotsendiga juustud (alla 10%), rasvata kohupiim ja rasvata kodujuust, alla 1% rasvasisaldusega jogurt. Süsivesikud : keedetud pruun riis ja metsik riis, keedetud kartul, kaerahelbed (mitmeviljahelbed), rukkihelbed, oad, must leib,…
Süsivesikud on meie organismi tähtsaimad energiaallikad ja ka kõige kiiremini kättesaadavad energiaallikad. Nii nagu valgud jagunevad kaheks, loomseteks ja taimseteks, nii võib ka süsivesikuid jagada laias laastus kaheks: lihtsüsivesikud (monosahhariidid) ja liitsüsivesikud (polüsahhariidid, komplekssüsivesikud). Liitsüsivesikud ehk ka valged süsivesikud on need süsivesikud, mida sisaldab värvuselt hele toit nagu mesi, suhkur, valge riis, makaronid jne ning liitsüsivesikud (komplekssüsivesikud) sisalduvad sellest johtuvalt…
Valgud (ka proteiinid) on meie organismis ehitusmaterjaliks ning nende järele on vajadus kõigil inimestel, nii treenivatel kui ka mittetreenivatel. Valgud jagunevad kaheks: on loomset päritolu ehk asendamatud valgud, mida meie keha ei suuda ise sünteesida ning taimset päritolu ehk asendatavad, mida organism suudab ise erinevatest lähteainetest kokku panna. Valguvajadus on sõltuvuses inimese soost (naistel väiksem, meestel suurem), vanusest (noorematel suurem,…