Vestmanni ja Piibelehe lugu … … ehk kes meist ei teaks seda E. Vilde teost „Pisuhänd“?(Muide – täna täpselt 1 kuu tagasi, 4. märtsil oli rahvakirjaniku 146 sünniaastapäev) … Kord üks all ja teine peal ning siis jälle vastupidi. Võibolla ei ole see kõige kohasem võrdlus, kuid mulle tundub, et sama seis valitseb meie toitumisspetsialistide ja nende jüngrite, kui nii…
Võib olla oleks õigem küsida, millises vanuses oleks õige aeg spordiga (siinkohal siiski tervisespordiga) alustada? Vastan, et mitte kunagi pole hilja. Alustades näiteks regulaarse harjutamisega kasvõi 60-aastaselt, on võimalik saavutada töövõime, mis on omane 40-aastasele mittesportlasele. Üks väljapaistvamaid spordimeditsiini professoreid Wildor Hollmann on isegi öelnud, et 40-aastaselt alustades võib end ligi 20 aastat samavanusena tunda! Pärast regulaarsete treeningutega alustamist tunned…
Kõik suuremad söögikorrad peaksid sisaldama kõiki meile olulisi toitaineid – nii süsivesikuid, valke kui ka rasvu. Miks just nii? Aga seetõttu, et süsivesikud imenduvad suhteliselt kiiresti ja lihtsalt (energiat vaid lühikeseks ajaks), valgud aga aeglaselt ja kauem (kõht kauem täis). Osa süsivesikuid kulub aga ka valkude omastamiseks ning seega väheneb süsivesikute kehakaalu tõstev toime (süsivesikute üleliigsus ongi enamasti kehakaalu tõusu…
Kõige lihtsam reegel ehk KULDREEGEL – tea ALATI, mida Sa sööd! Indrek Otsus (ja vist mitte ainult tema) on öelnud, et „Sa oled see, mida Sa sööd!“ . Ehk siis kui Sa sööd sardelle, siis (palun vabandust) see Sa ka oled! Lihtne, kuid kuidas teada, mida ja millal süüa? Reegel number 1: Õpi eristama toitaineid üksteisest ehk siis tee omale…
Eelmistele blogipostitustele lisaks ka nimekiri toiduainetest, mis on head valkude, süsivesikute ja rasvade allikad: Valgud : nahata kana – ja kalkunifilee, tuunikala, vähk, lõhe, forell (üldse kalad), krevetid, loomaliha, munavalged, madala rasvaprotsendiga juustud (alla 10%), rasvata kohupiim ja rasvata kodujuust, alla 1% rasvasisaldusega jogurt. Süsivesikud : keedetud pruun riis ja metsik riis, keedetud kartul, kaerahelbed (mitmeviljahelbed), rukkihelbed, oad, must leib,…
Süsivesikud on meie organismi tähtsaimad energiaallikad ja ka kõige kiiremini kättesaadavad energiaallikad. Nii nagu valgud jagunevad kaheks, loomseteks ja taimseteks, nii võib ka süsivesikuid jagada laias laastus kaheks: lihtsüsivesikud (monosahhariidid) ja liitsüsivesikud (polüsahhariidid, komplekssüsivesikud). Liitsüsivesikud ehk ka valged süsivesikud on need süsivesikud, mida sisaldab värvuselt hele toit nagu mesi, suhkur, valge riis, makaronid jne ning liitsüsivesikud (komplekssüsivesikud) sisalduvad sellest johtuvalt…