Tervise hoidmiseks ja tervisenäitajate parendamiseks tuleks oma ajakavasse mahutada viiel päeval nädalas vähemalt 30 minutit järjestikulist mõõdukat füüsilist aktiivsust. (Vt https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine). Eesti täiskasvanud rahvastiku 2016. aasta tervisekäitumise uuringu alusel (http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/6665) on liikumisharrastused pidevalt olnud tõusuteel ning 2016. aasta sügise seisuga tegeles 54% täiskasvanud rahvastikust kaks või enam korda nädalas spordiga. Kõige populaarsemad alad olid jalgrattasõit, jooksmine ja kõnd. Järgnesid ujumine…
Jalgrattasõidu treeningutest ma rääkima-kirjutama ei hakka, kuna ei pea ennast selle ala spetsialistiks. Kui Sa tahad rattasõidutreeningu spetsiifika kohta rohkem teada saada, siis peaksid pöörduma vastava spetsialisti poole. Küll aga võin Sinuga jagada (refereeritult) Indrek Rannamaa (sporditeaduste magister, jalgrattaspordi spetsialist) kirja pandud vigastusi ja eksimusi, mis võivad kaasneda jalgrattasõidul ning milleks Sa peaksid igaks juhuks valmis olema (mitte et midagi…
Ilmselt üks ökonoomsemaid liikumisviise on jalgrattasõit ning see on ka tõenäoliselt olulisim põhjus, miks jalgrattasõit on tervisesportlaste poolt eelistatuim harrastus. On ju jalgrattal võimalik sama ajaga ning oluliselt väiksema energiakuluga läbida palju pikemaid distantse kui teiste liikumisviiside abil. Ning kahtlemata on rattasõidu üheks olulisimaks eeliseks (pean siin silmas ikkagi pühapäevasporti, mitte tipptasemel harjutamist) tänu istuvale asendile väiksem koormus alakehaliigestele ning…