Kõik me teame, et vett on vaja tarbida, kuid palju-palju aastaid on ka vaieldud teemal, kui palju siis tegelikult peaks iga indiviid vett tarbima. Minu käest küsitakse seda pidevalt – kas ma pean ja kui palju ma pean ja miks ma pean vett jooma jne jne. Alljärgnevalt püüakski siis selgeks rääkida, mida vesi meile ja meie kehale tähendab ning miks on tähtis tarbida seda piisavalt.
Vee põhifunktsioonid
Enne, kui minna teema juurde, kui palju peaks keegi vett jooma, vaataks kõigepealt järele, mis meie kehast nö väljub, välja tuleb. Keskmine inimene, kes trenni ei tee, kaotab päevast päeva vett umbes järgnevalt:
- 1500ml päevas eritatakse neerude abil uriinina
- 500ml päevas eritub naha kaudu higi ja aurustumisena
- 300ml päevas eritub kopsude tegevuse tulemusena
- 200ml päevas eritub seedetrakti kaudu
Kui me need numbrid nüüd kokku liidame, saame keskmise kodaniku keskmiseks päevaseks vedelikukaoks 2500ml ja seda nö vegeteerimise päeval, ilma trennita. Kui lisada aga treeningud, suureneb nimetatud number märgatavalt. Ning väljuva veekoguse mittepiisav asendamine omab aga negatiivset efekti meie kehale. Mida see täpsemalt tähendab, sellest siis juba allpool.
Elujõud ja organismi tasakaal
Veejoomine on tähtis ja hädavajalik, kindlustamaks meie organismi erinevate mehhanismide sujuva ja häireteta toimimise ning hea enesetunde.
Piisav veega varustatus lubab meie ajul korralikult funktsioneerida – kui oleme varustatud vajaliku veekogusega, on ka ajurakud kindlustatud värske, hapnikuga laetud verega, mis omakorda loob ideaalse keskkonna meie mõtlemisvõimele. Juba suhteliselt kerge, 1-2% vedelikukaotus kahjustab aga meie võimet konstentreeruda, edasine vedelikukaotus aga mõjutab oluliselt aju mõtlemisvõimet ning kahjustab lühimälu. Näitena võib tuua hommikuse ärkamise pärast eelmise päeval natuke paljuksläinud alkoholitarbimist.
Vesi on ka meie keha transpordisüsteem, aidates seedeelunditel lahustada ja imendada vereringesse toitaineid, viies seejärel vere, hapniku ning toitained meie keha erinevatesse kudedesse ning elunditesse/organitesse nagu seda on näiteks süda. Hüdratsioon ehk veega varustatus mängib samuti suurt rolli südame töös, aidates viimasega koostöös reguleerida vererõhku, südame löögisagedust ning kehatemperatuuri. Lisaks on hädavajalik veekogus esmatähtis jääkainete ning toksiinide transpordil ja eemaldamisel organitest nagu neerud, maks, seedetrakti elundkond ning lihaskude, tehes seda läbi uriini ja fekaalide ning kehatemperatuuri kaudu higi abil.
Üks elund, mida tuleks kindlasti arvesse võtta, on nahk. Meie nahk on nimelt esmane ja tulus tulemüür, kaitsmaks meid infektsioonide ning bakterite invasiooni vastu ning nagu arvata võib, on piisava hüdratsiooni tulemuseks ka terve nahk ning seetõttu ja palju efektiivsem kaitsesüsteem.
Sooritus – ja liikumisvõime
Jälgides hüdratsiooni mõju meie sooritusvõimele, tuleks luubi alla võtta mitu elutähtsat piirkonda.
Luustik
Jäämaks endiselt tugevaks, liikuvaks ja elastseks/plastiliseks ning määrimaks meie keha liigeseid, vajavad meie luud piisavalt vett. Piisavalt pika ja madala organismi veetaseme korral tekib suur oht, et meie luud muutuvad rabedateks ning tekib liigesepõletik, artriit. Arvan, et mitte keegi ei soovi sellise olukorra teket … Lisaks toodetakse enamus meie keha verevarudest luustiku poolt, millest johtuvalt siis tänu puudulikule veega varustatusele või vererakkude tootmine saada takistatud ning see omakorda avab ukse suurele hulgale muudele terviseprobleemidele.
Lihased.
Paljudele tuleb see üllatusena ja kindlasti paljudele mitte, kuid suurem enamus meie skeletilihastest on tehtud veest (koosnevad veest), umbes 75% nendest lihaskoest moodustab siis vesi ning toitained, mida on vaja lihaste varustamiseks, transporditakse sinna vereringe abil. Kui meie organismis pole piisavalt vett, võib mittepiisav toitainete tarne lihastesse viia taastumata lihaskudedeni ning potenstiaalselt siis ka lihasmassi kaoni. Kuna meie lihaskond peab meid ja meie skeletti nö ringi tarima terve pika päeva, peaksime meie omakorda tema eest hoolitsema võimalikult hästi.
Sidekude
Nagu nimetuski ütleb, on sidekude see kude, mis seob ja hoiab koos Sinu keha eri kudesid ning võimaldab samas ka erinevatel kudedel üksteise suhtes sujuvalt liikuda. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on skeleti ehk luustiku komponent, moodustab organite, lümfi- ja veresoonte seinu, ümbritseb kõõluseid, närvikiude, lihaseid. Sõltuvalt nende funktsioonidest ja anatoomilisest asukohast, koosnevad erinevat tüüpi sidekoed erinevates kihtidest. Sidekude paikneb Sinu organismis nii sügavatel, keskmistel kui ka pindmistel „tasanditel“ ning ulatub katkematult peast varbaotsteni.
Kui Sa oled kõigele lisaks veel ka oma keha pikemat aega halvasti kohelnud – näiteks puudulik füüsiline koormus, halb kehahoid/asend, võib dehüdratsioon viia ka sidekoe kahanemiseni. Kahanenud ehk siis pingul sidekude võib aga omakorda viia mitmete muude, uute probleemideni – potentsiprobleemid, lihaskonna düsbalanss, viimane omakorda põhjustab vigast liikumismustrit ning vähendab verevoolu ja ringlust.
Märguanne
Pole vist kellelegi saladuseks, et vesi on suurepärane energiajuht, mõtle kasvõi elektri ja vee „suhtele“. Samad põhimõtted kehtivad ka Sinu kehas, kus vesi samuti juhib energiat läbi kogu Su organismi. Informatsioon antakse kineetiliste impulsside kaudu ja läbi nende edasi närvidele ja lihastele. Korraliku hüdratsiooni ehk veega varustatuse puhul on kindlustatud ka otsene, kadudeta ja effektiivselt toimiv signalisatsioon ning elutähtsa informatsiooni levik, dehüdratsioon võib aga põhjustada koordinatsioonihäireid.
Kokkuvõtteks
Vesi on meie keha jaoks ülimalt tähtis, seda nii sees-kui välispidiselt. Hüdratsioonitaseme langemine ka vähesel määral mõjutab negatiivsel meie organismisisest tasakaalu. Selle vältimiseks kindlusta oma keha varsutatus vähemalt 2 liitri vee tarbimisega ööpäevas ning arvestuslikult veel ca 500ml tunnis lisaks, kui teed trenni. Ehk siis – minu hinnangul võiks inimese, kes teeb trenni ja päris niisama vaid kodus ei vedele, veevajadus olla ca 40ml kehakaalu 1kg kohta ööpäevas – 100kg kodaniku veevajadus peaks siit johtuvalt olema ca 4 liitrit, mis saadakse nii toidust (puu – ja köögiviljad, enamik toiduaineid sisaldavad rohkem kui 50% vett) kui jookidest (tee, kohv, mahlad). Puhta joogivee vajadus võiks aga olla ca 1 liiter ehk 5 klaasi ööpäevas. Peaks aga ka meeles pidama, et kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkohoolsed joogid suurendavad vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus.
Ehk siis lühidalt – joo regulaarselt läbi terve päeva!
1 Comment