Mida võiksid naised teada spordiklubisse minnes?

Vaatasin, et olen pikka aega kirjutanud vaid üldistel teemadel ning ka jutt vastupidavustreeningutest kippus juba minema üheülbaliseks. Mõtlesin siis, et postitan mõned sissekanded suunitlusega naistele. Mis muidugi ei tähenda, et mehed ei võiks samuti lugeda  ning ühtteist omale kõrva taha panna. Niisiis – mida võiksid naised (ja mitte ainult naised) teada spordiklubisse minnes?

1. Uhke üksindus. Klubisse tuleks minna üksinda, ilma sõbratarideta. Seltskond on hea vaid alguses, kuni harjute. Sõbratarid hakkavad sageli omavahel lobisema, kaotades sel moel harjutuste tegemiseks vajaliku tähelepanu. Naised leiavad alati jututeemasid, vahel hakkab aga nii väga huvitav, et lihtsalt unustatakse, miks saali tuldi.

2. Vajalik psühholoogiline häälestatus. Spordiklubisse minnes peab tingimata heas tujus olema. Te ju alustate (või siis ka jätkate) uut elu, mis muudab teie välimust ning tõstab enesehinnangut. Siin võivad abiks olla isegi ebaolulistena näivad detailid. Näiteks peavad teile meeldima teie riided, mis saali minnes selga tõmbate. Tähtis on ka saal ise — see, kuidas te end pärast esimesi treeninguid seal tunnete.

3. Otsustavus. On küllalt naisi, kes pärast paari kuud, mitte eriti intensiivsete treeningute järel, nägemata olulisi muudatusi oma figuuris või enesetundes, jätavad kõik sinnapaika. Et saavutada märgatavaid tulemusi, tuleb ilmutada võitleja iseloomuomadusi. Neid läheb tarvis, et seista vastu laiskusele, häbelikkusele ning nii enese kui ka teiste skeptitsismile.

4. Eesmärgi seadmine. Otsustanud fitness-klubi kasuks, oleks alustuseks hea teha endale selgeks, mida te tahate saavutada. Vastavalt püstitatud eesmärgile võib valida aeroobika, trenažöörid, basseini jne.

Kui teie eesmärgiks on figuuri paremaks muutmine, jõu ja vastupidavuse suurendamine, siis tere tulemast jõusaali. Kuid on naisi, kes valinud jõuharjutused, neid üldse ei tee. Kaunima soo esindajaid võib kohata jooksurajal, velotrenažööril või stepperil. Väga harva võib aga neid näha kõhulihaste trimmimise trenažööril.

5. Teadmised. Informatsioon on alati ja kõiges väga tähtis ja vajalik. Fitness pole erand. Veelgi enam, teadmistest selles vallas sõltub paljuski sportija edu. Väga sageli ei huvitu naised teooriast, lootes oma intuitsioonile või ajakirjades loetud artiklitele.

Selleks, et toimuks keha ja vaimu muutumine, läheb vaja:

1. elementaarseid teadmisi anatoomias (lihaste paiknemine ja nimetused);
2. õige toitumise aluste tundmist;
3. oskust teha harjutusi tehniliselt õigesti;
4. teadmisi toiduilisanditest, mis võivad olla suureks abiks võitluses saleda ja terve keha eest;
5. head tuju;
6. vastava temaatikaga ajakirjade ja raamatute lugemist, mis aitab kasvatada tõsist suhtumist asjasse ning annab palju kasulikku infot.

6. Treeningplaani koostamine. Kui olete omandanud küllaldaselt teadmisi oma keha kohta ning teate nüüd, kuidas temaga ümber tuleks käia, võib asuda treeningplaanide koostamise kallale. Igaüks vajab oma isiklikku programmi, mis arvestab just tema organismi iseärasusi. Iga kahe-kolme kuu järel tuleks tegevuskava muuta, et keha ei harjuks ühekülgse koormusega. Selle ülesande lahendamiseks leidub tänapäeval hulgaliselt kirjandust.

7. Ärge häbenege.. Ka tänapäeva inimesel tuleb lähtuda ütlusest: „Terves kehas terve vaim”. Isegi siis, kui mitte kunagi enne pole spordiga tegeldud, ei tohiks sellega alustamise pärast, vaatamata oma vanusele, häbeneda. Iga inimese soov, muuta oma elu väärib austust. Seda tuleks saalis endale sageli meelde tuletada.

8. Vaadake üle oma toitumistavad. Üksnes sportimine ei anna soovitud tulemusi, kui ei peeta fitness-dieeti, mis on koostatud ratsionaalse, so õige toitumise printsiipide alusel. Toidusedelisse tuleb lülitada täiendav kogus vitamiine ja mineraalaineid.

Kokkuvõtteks: Hinnates oma võimalusi ning püstitades eesmärke, tuleb lähtuda reaalsusest. Vastasel juhul on ootamas vaid pettumus ja tagasilöögid.

Lisasin siia ka pildi Christinast, kes 2007 aastal tuli treeningsaali mõttega saada lihtsalt heasse rannavormi. Kontrollitud toitumise ja trennide tulemusena on temast tänaseks saanud kolmekordne Eesti absoluutne meister naiste bodyfitnessis. Ehk on see heaks motivaatoriks kõigile naistele, kes kardavad muutuda liiga lihaseliseks ja “mehistuda”. Muidugi ei tähenda see, et kõik peaksid jõudma suurele lavale, kuid mingiks motivaatoriks on ehk ikka … Pilt tehtud septembris 2010, täpselt 3 aastat pärast esimest trenni.