Kuidas ennast motiveerida, kui treenid üksi?

Pole kahtlustki, et üksi ja omatte treenimine on oluliselt raskem, nii vaimselt kui füüsiliselt, kui seda oleks sportimine koos kaaslase või treeneriga. Alati ei ole aga kahjuks võimalik leida ei ühte ega ka teist – küll ei sobi aeg, siis tingimused ja vähemoluline pole ka, kellega treenida. Kuidas aga jääda siiski motiveerituks, leida uusi väljakutseid ning saavutada eesmärke? Kuidas toimida, kui Sul pole alati võtta kedagi, kes Sind tagant torgiks? Äkki need allpooltoodud viis nõuannet on abiks?

Pea treeningpäevikut

Kõige lihtsam vahend om arengul silma peal hoidmisel on treeningpäevik – lihtne abivahend, kuhu saad kirja panna trennid, nende sageduse, progressi, mida oled teinud (või siis mitte), kuid muidugi ka muud olulised andmed – kehakaal, keha rasvaprotsent ja kasvõi näiteks taljeümbermõõt. Vastavalt iseendale seatud eesmärkidele on treeningpäevikust üsna lihtne näpuga järge ajada – kus olid, kus oled hetkel ja kuhupoole oled teed. Ja vahet pole, millisel kujul Sa oma treeningpäevikut pead – on see paberkandjal või elektroonilisel kujul, peaasi, et ta oma eesmärke täidab.

Tee omale nädala ja/või kuu treeningplaan

Mitu trenni nädalas? Millised trennid? Kas kaks jõusaalitrenni + üks rühmatreening + ujumine näiteks on ok ja mahuvad Sinu muude toimetamiste ja tegemiste kõrvale/vahele? Või peaksid piirduma kolme treeningtunniga nädalas? Kõik on kinni Sinu eesmärkides ja soovides – vastavalt sellele peaksid siis kokku panema ka oma nädalakava – üle pole ka mõtet pingutada. Pane see kõik omale kalendrisse kirja ning pea sellest ka kinni! Ise soovitaksin (ja olen ka kasutanud) 80/20 reeglit ehk siis vähemalt 80% ulatuses peaksid suutma oma plaanidest ka kinni pidada!

Sea omale saavutatavad ja reaalsed eesmärgid

Kui treenid üksi, siis pole Sul kõrval kedagi, kes karjuks (või sosistaks) Sulle kõrva, et „tee üks kordus veel“ või „jookse veel üks 100-meetrine lõik“ või et „pead natuke rohkem pingutama, kuna see ring oli Sul 20 sekundit aeglasem“ jne jne. Siin tulebki mängu see, miks on isiklike eesmärkide seadmine nii oluline.  Eesmärk võib olla ükskõik milline – näiteks sooritada ilma peatuse ja puhkuseta 20 hüppenöörihüpet rohkem kui eelmise treeningu korral (lühiajaline) või siis lõpetada sügisel 20km rahvajooks (pikemaajaline eesmärk – eelmisel sügisel jäi pooleli, kuna ei jaksanud). Alati treeni sellisel juhul eesmärke silmas pidades ning pea oma arengul silm peal (treeningpäevik). Kui Sul on meeles Su eemärk, aitab see Sul „suruda“ ennast trennidest läbi ja seda ka siis, kui Sa tõesti ei taha või ei viitsi trenni minna …

Leia omale virtuaalne või „live“ kommuun/sõpruskond

Üha enam virtuaalsemaks muutuvas maailmas on kümneid tuhandeid vaid Internetisuhtlusel põhinevaid kommuune ja sõpruskondi – kohti, kus kogunevad sarnaste ja ühiste huvidega inimesed. Saad suhelda inimestega, kes on olnud samade probleemide küüsis ning saad vahetada nendega kogemusi, kuidas välja tulla madalseisudes, motivatsioonipuudusest jne. Samuti saad seal jagada oma kogemusi ja edusamme, mis on abiks teistele. Või siis miks mitte leida ka nö „live“-grupeeringuid, kus kasvõi korra kuus kohtuda ja kogemusi vahetada (a la AA).

Premeeri ennast

Ka sellest olen varem juttu teinud, kuid miks mitte – kui Sul on olnud väga raske nädal ja Sa oled pidanud ennast pooltel juhtudel trenni „lohistama“vastu oma tahtmist, siis miks mitte premeerida ennast, kuid oled siiski suutnud kõik planeeritu ellu viia? Oled saavutanud omale seatud eesmärgid?  Ja seni kuni Sa ei tee sellest endale igapäevast harjumust, on sellisel pisikesel preemial tohutu motiveeriv jõud. On selleks siis lõunasöök heas söögikohas, uued trennitossud, spaapuhkus vms – asi peab olema seda väärt!

Ja pea meeles – 80% edust on kohaletulek/minek. Seega – aja ennast diivanilt püsti, haara oma trennikott ja hakka minema! Oluline on uskuda iseendasse!

Treeni targalt!