Jõuharjutuste sooritamisel tehtavad põhivead

Mitmeaastase treeneritöö kogemusena julgen väita, et väga paljud sooritavad harjutusi valesti. Ja seda isegi siis, kui harjutus ise tundub väga lihtsana ja siit kindlasti ka õigustatud küsimus nii mõneltki, et „Kuidas on lamadessurumist (või kükki) võimalik valesti sooritada?“ Aga on ja allpool ma tookski välja põhivead, mida jõutreeningul tehakse:

·   Liiga kiire tempo harjutuste sooritamisel ja seda just langetavas (negatiivses) faasis. Ehk siinkohal hakkab liiga kiire soorituse puhul keha lihas kasutama inertsi ning sellega seoses sunnib raskus lihast kokku tõmbama sama jõuga, millega ta välja venitati – siit aga väheneb harjutuse treeniv efekt ning suureneb tunduvalt oht vigastusele.

·    Harjutusi sooritatakse valede lihastega! Küsid, et kuidas see võimalik on? Aga on ning seetõttu tasuks endale selgeks teha, millisele lihasele mingi harjutus mõeldud on …

·    Kasutatakse vale tehnikat – selle põhjuseks on sageli kas teadmatus, valed raskused või siis mõlemad. Ma ei saa siinkohal sõna võtta maailma tippkulturiste eest, kes teevadki meelega paljusid harjutusi teistmoodi kui mina või mõni teine treener õpetab, kuid nemad on oma ala teinud aastakümneid ja meil ei tasuks nende pealt harjutuste sooritusi küll kopeerida.

·    Liigväikeste raskustega treenimine ja seda just naissoo poole pealt! Selline trenn on kasutu, kuna lihasele avaldatakse mõju vaid siis, kui harjutus on raske. Ehk siis lihas(kond) peab aru saama, et teatud vastupanu ületamiseks tuleb tal end tõsiselt kokku võtta. Nii nagu ta oli harjunud töötama siiamaani, enam edasi minna ei saa. Ja ka poolelijäetud harjutus on sama hea, kui tegemata harjutus, sest järelikult oli koormus liiga väike, Sa tüdinesid enne ära, ei viitsinud pärast sajani jõudmist enam edasi lugeda :).

·    Harjutusi sooritatakse pooliku amplituudiga ehk mida väiksem on liigutuse amplituud (ulatus), seda väiksem on tema mõju lihas(t)ele ning sellega seoses väheneb olulisel määral treeningu tõhusus.

·    Ja last, but not least: harjutuste sooritamisel ei keskenduta, vaid mõeldakse muudele asjadele (eelseisvale kohtingule, õhtusöögile jne). Kui sooritad harjutust, siis keskendu sellele, mitte millelegi muule. Lülita ennast välja ümbritsevast ja las jääd vaid Sina ja Sinu võitlus raskusega. Vaid nii koormad Sa lihast tõhusalt, ei treeni valesid lihaseid ja puudub oht ka enese vigastamiseks.

Lihastreeningust ja lihasmassi kasvatamisest võiks rääkida lõputult, kuid minu blogipidamise eesmärgiks ei ole keskendumine vaid jõusaalitreeningutele, vaid Sinu teadlikkuse suurendamisele üldiselt. Kompvekina (või siis kirsina) lisaks, et algajatel on jõu juurdekasv esimese kahe treeningaasta jooksul kuni 40%, edasi hakkab see vaikselt langema ning alates 5..6 treeningaastast on see vaid paar protsenti aastas. Palun siin tähelepanu pöörata sellele, et jõu juurdekasv ei tähenda samaväärset lihasmassi lisandumist.

Kui Sa aga mitte kuidagi ei peaks arenema ega kasvama, siis selle põhjustest kirjutan järgmisel korral.