Jooksmine – sissejuhatus

Nonii siis – puhkus läbi? Tore, kui kuulasid mu soovitust ning võtsid oma treeningutest veidike aja maha, ükskõik millega Sa ka ei tegele. Nüüd on aga taas käes aeg ennast liigutada ja räägiks õige natukene jooksmisest?

Ilmselt oled Sa mu blogi jälgides juba ammu aru saanud, et igasugune mõtestatud treening on parem kui mittemidagitegemine. Kui me räägime aga jooksmisest, siis on meil tegemist vastupidavustreeninguga ning juba 70-l aastatel jõudsid USA teadlased järeldusele, et tervisesportlastele sobivad eelkõige spordialad, milles on töösse rakendatud suured lihasrühmad, kus tegevus toimub aeroobse energia arvelt ja pikka aega ning toimub rütmiline lihastegevus. Loomulikult ei välista vastupidavustreening jõutreeningu tähtsust lihastele nende tugevdamisel, kuid siiski loetakse tänases maailmas kõige tervislikumaks tervise treeninguks just vastupidavustreeniguid.

Kui nüüd rääkida vastupidavustreeningu (siinkohal siis jooksmise) põhitoimetest meie organismile, siis need oleks:
·    Üldise töövõime suurendamine;
·    Südame – vereringe haiguste ennetamine;
·    Immuunsüsteemi tugevdamine;

Täiendavateks mõjuriteks organismile oleks aga (Rein Jalak, Tervise treening, 2007):
·    Tagab korraliku taastumise;
·    Tõstab psüühilist taluvusastet;
·    Aitab langetada stressi;
·    Vähendab depressiooni;
·    Aitab unehäirete vastu;
·    Parandab peaaju verevarustust;
·    Parandab kontsentratsioonivõimet;
·    Parandab mäluomadusi;
·    Aitab ära hoida veenihaigus, sapikivide teket jne;
·    Parandab sotsiaalset seisundit;