Ilmselt üks ökonoomsemaid liikumisviise on jalgrattasõit ning see on ka tõenäoliselt olulisim põhjus, miks jalgrattasõit on tervisesportlaste poolt eelistatuim harrastus. On ju jalgrattal võimalik sama ajaga ning oluliselt väiksema energiakuluga läbida palju pikemaid distantse kui teiste liikumisviiside abil.
Ning kahtlemata on rattasõidu üheks olulisimaks eeliseks (pean siin silmas ikkagi pühapäevasporti, mitte tipptasemel harjutamist) tänu istuvale asendile väiksem koormus alakehaliigestele ning kindlasti ka vahendit edasi viiva liigutustegevuse sujuvus. Seetõttu on rattasõit väga hea aeroobse treeningu viis ülekaalulistele inimestele ning ka neile, kes taastuvad traumadest ja ka liigesevaevuste korral.
Ka on rattasõidu puhul rakendatud töösse alakeha suured lihasgrupid, mis annavad organismile märkimisväärse koormuse ning on seetõttu ideaalne vahend kehakaalu alandamiseks. Jalgrattasõidu suurimaks ja ka ainsaks miinuseks võiks pidada aga varustuse (ratas, riided, jalanõud) kõrget hinda ning kindlasti ka meie kliimavöötme puhul harrastuse sesoonsust.
Varustus
Kui nüüd rääkida sellest, kuidas omale valida ratast ja vastavat varustust ning kuidas seadistada ratast enda jaoks ja enda järgi, siis kindlasti oskavad paremat, tehnilisemat ning konkreetsemat infot anda müügikonsultandid vastavates kauplustes, kus Sa oma oste sooritad. Lühidalt juhiksin aga Su tähelepanu olulisematele detailidele:
Jalgratta valik sõltub Sinu eesmärkidest – kus kavatsed selle rattaga sõita. Põhilisi valikuid on kaks – maantee või maastik ja mõlemal rattatüübil on omad eelised ja omad puudused. Maanteesõidu eeliseks on parem veeremine, suurem kiirus, maastikul kasvab tänu pinnase ja reljeefi vaheldumisele treeningu intensiivsus ning seda kohati iseeneseslikult. Maanteesõidu puhul on ka rattahooldus lihtsam, maastikul seevastu muutuvad ratta määritud detailid üsna kiiresti poriseks ja liivaseks ning võivad saada kahjustatud amordid, kett, hammasrattad. Samas on maastikusõidul peaaegu välistatud oht saada allaaetud mõne autojuhi poolt.
Oluline on ka vaadata (vastavalt oma rahakotile muidugi) tootjafirmat, komponentide ja ratta enda kaalu, käikude arvu jne. Tähtsaim siiski peaks olema (ja seda sõltumata firmast ja ratta maksumusest) jalgratta seadistamine enda pikkuse ja kehaehituse järgi!
Ratta raami kõrgus määratakse sõitja jalgade sisepikkuse järgi ehk peetakse mõistlikuks, kui maanteeratta raami kõrgus on ca 70% jalgade sisepikkusest või siis ca 20cm sisepikkusest väiksem. Mägiratta raami kõrgus võiks olla ca 30cm jalgade sisepikkusest väiksem.
Sadula ehitus ja kuju on sõltuvuses vaagna ehitusest ja laiusest ning õige laiusega sadula puhul peaksid Sa toetuma sadulale istmikuluu servadega. Kui sadul on liiga kitsas, langeb kogu keharaskus kubemepiirkonna pehmetele kudedele ning häirib seega lokaalset verevarustust. Liiga lai sadul aga avaldab survet reie sisekülgedele, häirides samuti verevarustust ning samal ajal hõõrudes ka nahka.
Sadula kõrgus on määrava tähtsusega ehk lihtsamalt öeldes – sadul on õige kõrgusega siis, kui Sul sadulas istudes ning jalga pedaalile selle alumises asendis toetades on jalg põlvest veidi kõverdatud. Liiga kõrge sadul tekitab nö „kartulikoorimisefekti“ :), mis toob kaasa hargivahe pehmete kudede kahjustumise, seljavalu ja pinged reie tagaküljel ning põlves. Madal sadul omakorda põhjustab pingeid põlve esiküljes.
Sadula kaugus määrab ära selle, kuidas Sinu raskuskese rattal jaotub. Mida eespool on raskuskese, seda rohkem langeb sõidu ajal koormus kätele ning seda ülejuhitavam on jalgratas. Raskuskeskme liigne etteviimine vähendab ka ratta juhitavust libedal pinnasel (lahtine liiv, kruus), tagaratta haakumist ja veoomadusi.
Juhtraud määrab ära ratta laiuse – laiem juhtraud kindlustab parema kontrolli ratta üle, samas suurendab tuuletakistust ning teeb kitsaste kohtade läbimise (metsas, maastikul) raskemaks. Maanteesõidul peetakse optimaalseks laiuseks õlgadelaiust lenksu, maastikul võiks see olla ca 10..15cm laiem.
Juhtraua kaugus ja kõrgus määravad ära Sinu asendi sadulas ehk siis mida kaugemal asetseb juhtraud sadulast, seda väljavenitatum Sa sadulas oled ning mida madalamal asub lenkstang, seda madalam on ka Sinu asend rattal. Optimaalne juhtraua kõrgus harrastajal võiks olla (võrreldes sadula tasapinnaga) kas siis 0 või – 5cm. Seda nii maantee – kui maastikuratta puhul. Juhtraua kaugus aga on õige siis, kui juhtrauast kinni hoides ja alla vaadates varjab juhtraud esiratta rummu!
Varustuses on tähtsaimal kohal kiiver, sest ca kolmveerand jalgratturite surmaga lõppenud õnnetustest on põhjustatud traumadest peapiirkonnas. Kiivri valikul on oluline tema mugavus, kaal ja tuulutus.
Kaitseprillid ei ole lihtsalt oma edevuse demonstreerimiseks, vaid need on mõeldud nii päikesekiirguse kaitseks kui ka silma sattuda võivate putukate, tolmu ja pori kaitseks ning ka silmi kuivatava tuule vastu.
Kindad leevendavad või väldivad peopesa ja sõrmede naha kahjustumist, kui Sa peaksid kukkuma. Ka vähendavad nad tänu polsterdustele peopesas käte põrutamist ebatasasel pinnal sõites. Lisaks hoiavad kindad sooja ja kaitsevad nahka päikese eest ning kinnaste pealpoolse osaga, mis on pehmest ja imavast materjalist, on võimalik pühkida oma nägu higist ja tolmust.
Olulisel kohal on sõidusärk ja seda mitte ainult sponsorite reklaamide ja logode kandjana. Õige särk peaks olema õhku läbilaskvast materjalist ning higisena ei tohiks kleepuda keha külge, välistamaks külmetamisohu. On aga ka teistsuguseid särke ja veste, mille esikülg ei lase õhku läbi, küll teeb seda aga tagakülg, võimaldades sellisel viisil liigsel niiskusel lahkuda.
Sõidupükste (rattapükste) ülesandeks ei ole mitte sugugi ratturi nö „säärejooksu“ rõhutamine, vaid rattapüksid peavad tagama mugava ja kindla sadulaspüsimise, vältima hargivahe hõõrdumist ning ka pehmendama sadula survet istmikupiirkonnale. Selleks on pükstes ka eriline niiskust imav pehmendus ja valdavalt on rattapüksid ka traksidega, mis hoiab selja tuule eest kaitstuna ning erinevalt kummiga pükstest ei avalda survet ka sõiduasendis kokkusurutud seedetraktile.
Ning viimaseks rattakingad, mis on jäiga tallaga, mille tõttu on tagatud jõudude ühtlasem jaotumine jalatallal ning väldib ka pöia väsimist.
1 Comment