Antud artikkel ilmus esimest korda mõned aastad tagasi ajakirjas “30+” ja kuigi suur osa käesoleva artikli infot on paljudele tuttav, ei teeks siiski halba, kui enne jõusaalihooaja algust mõned nüansid üle käime.
—————————————————————–
Kui spordiklubi jääb kodust jalutuskäigu kaugusele, saab sinna minna jalgsi ning lihased ja liigesed, mis päevasest kontoritoolil istumisest kanged, trenniks stardivalmis seada. Jalgsi minnes ei pea ennast vaevama autole parkimiskoha otsimisega, sageli on parkimine ka tasuline. Samuti pole jalgratta ketistamist ega hirmu, et mõnel võib su kaherattalist rohkem vaja minna. Kui aga puudub kodulähedane treenimise võimalus, pole miskit parata ja valida tuleks see, mis on soodsaim (ja seda kindlasti mitte vaid rahalises mõttes).
Et klubisse kohale jõudes kohe asja kallale asuda, oleks hea, kui esimeseks jutuajamiseks on treeneriga aeg kokku lepitud. See, kas treeningdress tuleb kohe kaasa võtta, sõltub treenerist ja tema taktikast. Mina pole kunagi soovitanud ega palunud treeningriideid või -jalanõusid esimesel korral kaasa võtta.
Kindlasti on hea, kui treener (või inimene, kes sind spordiklubis vastu võtab) teeb sinuga spordiklubis mõneminutilise ringkäigu. Nii saad ülevaate ning kinnituse sellele, kas see klubi on koht, kus sa käia tahad. See on oluline seetõttu, et tänapäeval teevad klubid üldjuhul klientide kinnistamiseks aastased lepingud. Kui aga klubi ei meeldi või ei sobi sulle, siis miks siduda ennast selle kohaga?
Kindlasti tasub välja uurida, millal on klubis vähem või rohkem rahvast ning arvestada sellega päevaplaane tehes. Väga paljud, eriti ülekaalulised naised, häbenevad oma olematut vormi või ülevoolavat vormikust ning eelistavad spordiklubis treenides aegu, mil seal on vähem inimesi.
Pärast tutvustavat tuuri peaks järgnema jutuajamine, mis paneb aluse edasisele jõusaalikarjäärile. Olen sada protsenti kindel, et igas korralikus klubis on olemas elektroonsel kujul või paberkandjal ankeedid, mille täidavad tugi- või personaaltreenerid ning kuhu pannakse kirja kõik vajalikud andmed. Selle alusel saab treener jälgida sinu arengut, trenniskäimisi ning püstitatud ülesannete täitmist.
Kindlasti peaks vestlusest treeneriga selguma ning kirja pandama sinu tervislik seisund. Hea oleks esitada pere- või spordiarstilt saadud kinnitus tervise kohta ning otstarbekas on lasta ennast kaaluda ja mõõta rasvaprotsenti. Kindlasti maini ära viimase paari aasta vigastused, kroonilised vaevused ning muud võimalikud häirivad tegurid, mis võivad takistada või segada treenimist. Et teha selgeks, kas sinu mõtted on reaalsed, selgita treenerile nii oma lühi- kui ka pikaajalisi eesmärke.
Jutuajamise tulemusena sünnibki kas sinu treeningukava, toitumisplaan või sootuks mõlemad. Kuigi olen kõige aluseks alati pidanud toitumist, millele lisanduv teadlik treenimine on vaid boonuseks, toetavad need teineteist. Küll aga ei saa teistpidi: kui treenid küll korralikult, kuid toitumine on ligadi-logadi, siis head tulemust ei tule. Peale selle uuri treeneri käest sobiva treeningriietuse ja -jalatsite kohta.
Et liitumisleping rahulikult läbi lugeda, küsi see koju kaasa ning allkirjasta alles järgmisel kohtumisel. Lepingut võid uurida ka spordiklubis, kuid siis jäävad tähelepanuta imepisikeste tähtedega trükitud read lepingu lõpetamise või katkestamise kohta.
Järgmine spordisaali külaskäik võiks tähendada juba treeningute algust. Vältimaks ohtu, et trenni edasilükkamine viib õhina, ei tohiks esimene trenn jääda ühest nädalast kaugemale.
Järgneb …
