Anatoomia

Lugesin siin kirjutisi eestpoolt ja silma jäi see, et ma pole rääkinud veel ei inimese anatoomiast üldisemalt ega ka kitsamalt lihastest. Proovin selle vea siin nüüd siis parandada. Olles äsja lasknud ennast koolitada treenerite täiendkoolitusel Eesti selle ala ühe asjatundlikuma õppejõu, Tallinna Ülikooli dotsendi, bioloogiakandidaat Meeli Roosalu poolt, veel kõik värskelt meeles ning olen valmis seda kõigiga jagama. Muide – kui tahad terviklikku ülevaadet saada inimese anatoomiast, siis kirjastus „Koolibri“ poolt 2006. aastal välja antud Meeli Roosalu raamat „Inimese anatoomia“ on selleks parim vahend. Mõeldud küll esmajoones kõrgkoolidele (välja arvatud arstiteaduskond), on ta siiski arusaadav kõigile, kes vähegi asja vastu huvi tunnevad.

Mis on üldse anatoomia?

„Termin anatoomia tuleneb kreeka keelest ja sõnast anatemno ning tähendab lahti lõikama. Organismi lõikamine osadeks ja elunditeks võimaldas tundma õppida ja kirjeldada nende ehitust ning määratleda rolli tervikus. Tänapäevane, süstemaatiline anatoomia käsitleb elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa. Püütakse anda lisaks kehaehituse detailsele kirjeldamisele organi funktsioonist lähtuv põhjalik seletus. Lisaks vaatleb süstemaatiline anatoomia inimorganismi lähtuvalt ealisest ja soolisest aspektist üksikosadest koosneva strukturaalse, funktsionaalse ja geneetilise tervikuna“ (M. Roosalu, Inimese anatoomia, Koolibri 2006). Ma libiseks sujuvalt üle (jätaks vahele ning huvi korral võid ise neid asju uurida) organismi üldmõistetest nagu rakud, koed, elundid ja elundkonnad ning liiguks edasi koheselt lihastele. Muidugi, ka siin on tegemist koega, nimelt lihaskoega, kuid minu eesmärk ei ole oma blogis mitte kirjeldada ega tsiteerida anatoomiaõpikut, vaid anda Sulle ülevaade sellest, kuidas toimivad meie lihased ning millised on erinevate lihaste ülesanded.

Lihased

Juttu tuleb siis skeletilihastest, mis, kinnitudes luudele, panevad need liikuma. Skeletilihaseid on üle 400 sõltumata soost ja vanusest, kuid nende kogumass siiski sõltub täiskasvanud inimese elueast, soost ning kehalisest treenitusest ja moodustab ligikaudu 40% kehakaalust.
Heameelega ei hakkaks siinkohal kirjeldama lihaste ehitust, ütlen vaid, et iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega, millega ta kinnitub luudele ja kõhredele. Samas ei saa mainimata jätta, et erinevalt lihasest on kõõlus tõmbekindel. Küll aga saab lihaseid jagada pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased paiknevad enamasti jäsemetel. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nimetatakse ainuliigeselisteks, üle kahe liigese kulgevaid kaheliigeselisteks. Lühikesed lihased paiknevad enamasti kerel, roiete ja lülisambalülide vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Lihase algusosa püsib lihase kokkutõmbumisel paigal või on siis väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks, kuid lihase algus – ja  kinnituskoht võivad funktsionaalses mõttes vahetuda. Vastavalt luustiku jaotusele rühmitatakse ka kere lihaseid: kere, jäsemete ja pea lihased. Et asi oleks selgemast selgem, proovin asja Sulle selgeks (ja omale meeldetuletuseks) teha puust ja punaseks 🙂

Selja lailihas

(musculus latissimus dorsi). Tegemist on inimkeha suurima pindalaga lihasega ning paikneb ta selja alumises osas. Saab alguse lülisamba rinna-, nimme- ja ristluuosalt ning kinnitub õlavarre ülaosale. Ülesandeks on tuua õlavart (toimides õlaliigesele)  alla ning langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. Joonisel punasega.

Trapetslihas

(musculus trapezius) paikneb selja ülemises osas ning koos vastaspoolse lihasega meenutab trapetsit (teine samasugune lihas peegelpildis). Algab koljult ja lülisamba rinnaosalt ning kinnitub rangluule ja abaluule. Tema ülaosa tõstab õlavöödet (pea taha), keskosa lähendab abaluid ning alaosa viib õlavöödet alla. Joonisel punasega.

Lülisambasirgestaja

(selgroosirgestaja – musculus erector spinae), suur ja võimas lihas, mis kulgeb kahelt poolt lülisammast, algab ristluu tagumiselt pinnalt ja niudeluult ning kinnitub koljule ja roietele. On seljalihastest sügavaim, kuid tugeva füüsilise vormi korral ulatub nö pinnale, jättes kahele poole lülisammast kaks „valli“. Ülesandeks on ühepoolsel tegevusel kallutada, kahepoolsel tegevusel sirutada lülisammast. Joonisel algab selgroosirgestaja vasakult kõige alt.

Romblihas

(musculus rhomboideus) kuulub seljalihaste nö kesksesse kihti. Algab lülisamba kaela ja rinnalülidelt ning kinnitub abaluu keskservale. Romblihase ülesandeks on lähendada abaluid ja sellega koos ka kogu õlavöödet lülisambale. Joonisel punasega ning teine samasugune peegelpildis.

Abaluutõstur

(musculus levator scapulae) algab kaelalülidelt ning kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tema ülesandeks on tõsta abaluid. Joonisel punasega ning teine samasugune peegelpildis.