Beeta-karoteen (beta-carotene): taimne pigment, mis on inimorganismis vitamiin A eelühendiks. Kasutatakse antioksüdantse lisaainena (E 160) ja kollase värvainena toidu-, kosmeetika – ja ravimipreparaatides.
Bensoehape, benseenhape (benzoic acid): pohlades, jõhvikates jm esinev aromaatne orgaanilinehape. Toiduainetööstuses kasutatakse bensoehapet (E 210) konservandina, sest nii bensoehapppel kui ka tema sooladel (bensoaatidel) on happelises keskkonnas tõhus mikroobehävitav toime.
Bioflavonoidid (bioflavonoids): flavonoidide (taimsete pigmentide) need esindajad, millel on olemas märkimisväärne bioaktiivsus inimorganismis (nt kvertsetiin, rutiin, kurkumiin, aga ka taimsed steroidse toimega ühendid genistein, daidzein jt).
Buliimia (bulimia nervosa): psüühilis-somaatiline toitumishäire. Seda iseloomustab suurte toiduhulkade tarbimine lühikese aja vältel (piltlikult õgimine), toidu tahtlik väljaoksendamine, enesekontrolli puudumine õgimisperioodil, pidev kehakaalu jälgimine.
Cis-rasvhapped (cis-fatty-acids): looduslikus toidus ja inimorganismis totaalses ülekaalus olevad küllastamata rasvhapped. Kaksikside (-med) on cis-paigutusega.
Dieet (diet): kasutatakse vähemalt kolmes tähenduses. Esiteks, ravitoitluse vorm (kas kaalu alandamiseks või suurendamiseks), määratakse raviotstarbeliselt või profülaktiliselt. Teiseks, isiku poolt ise kehtestatud ja järgitud toitumisreziim. Kolmandaks, dieet on toitumine üldse.
Diureetikum (diuretic): organismist vett ja mineraalsooli väljutava toimega ühendid (sh mitmed ravimid). Suurendavad uriini eritumist.
Eeterlikud õlid (etherial oils): lenduvaid ühendeid (sh ka eetreid ja estreid) sisaldavad taimsed õlid, millel on tugev lõhn, kõrvetav maitse ning mikroobide elutegevust pidurdav toime. Eeterlikke õlisid sisaldavad taimede viljad (vanill), viljakoored (apelsin), seemned (sinep), lehed (piparmünt), õied (lavendel), juured (kalmus). Kasutatakse kosmeetikatööstuses ja toiduainete tööstuses lõhna ja maitseainetena. Omavad ravitoimet.
Elastiin (elastin): rakuvälisaine venimisvõimeline valk. Elastiinirikkad on venivad/kokkutõmbuvad veresoonte seinad, kopsud, sidemed, nahk. Elastiini kasutatakse nahahoolduskosmeetikas.
Emulgaatorid (emulgators): ühendid, mida kasutatakse kahe mitteseguneva komponendi (nt vesi ja rasvad) ühtlaseks seostumiseks. Näiteks toiduainetes (majoneesides, margariinides) ning kosmeetikas kreemides (annavad ka niisutava toime). Kasutatakse peamiselt rasvhapete mono- ja diglütseriide (E 471).
Energiajoogid (energy drinks): energiajoogid on suhkrut, kesknärvisüsteemi stimulaatoreid ja vitamiine jt komponente sisaldavad joogid, millel on ergutav, teovõimet ning vastupidavust tõstev toime organismile ja seda just suurte koormuste korral.
Ensüümid (enzymes): valgulised biokatalüsaatorid elavas organismis, mis viivad läbi biokeemilisi reaktsioone kehas olevates tingimustes (temperatuur, keskkonna pH). Toidu lisaainete hulgas tähistatakse ensüüme koodidega alates E 1100 (nt lüsotsüüm, E 1105).
Eritoit (special food): toit tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, tal on tavatoidust erinev koostis või on valmistatud eritehnoloogia alusel (eritoit on ka imiku- ja väikelapsetoit). Peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.
Fosfolipiidid (phospholipids): rakumembraani karkassi ehitusmaterjal. Toiduainetele lisatakse neid emulgaatoritena (nt E 322 letsitiin). Kasutatakse ka pesemisvahendites toimeainetena. Keemiliselt on nad liitlipiidid.
Fruktoos (fructose): puuviljasuhkur (rohkesti puuviljades ja mees). Oluliselt magusam kui lauasuhkur. Toiduainetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. On inuliini ehitusüksus.
Funktsionaalne toit (funcitonal food): see on toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime (nt linaseemnete või kibuvitsamarjadega rikastatud toit, seedimisresistentset tärklist sisaldav toit, probiootikume sisaldav toit jne).
Fütontsiidid (phytoncides): lenduvad taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevuse pärssiv toime (nt küüslaugu, sibula, rõika ravitoime põhineb paljuski fütontsiididel).
Galaktoos (galactose): piimasuhkru laktoosi komponent (süsivesik). Levinud loomorganismides, eriti imetajates.
Glasuurijad (glazing agents): ühendid, mis katavad toiduaine välispinna läikiva kihiga, takistavad veekaotust ning mikroobide sissetungi toiduainesse. Näiteks mesilasvaha (E 901), karnauubavaha (E 903).
Glutamaadid (glutamates): lõhna- ja maitsetugevdajad, mida kasutatakse toidu lisaainetena (mononaatriumglutamaat, E621),(monokaaliumglutamaat, E623), (monoammooniumglutamaat, E624), (magneesiumglutamaat, E625). Aminohappe glutamiinhappe (E620) soolad.
Glütserool (glycerol): kreemidesse lisatuna aitab glütserool niisutada/pehmendada nahka. Toiduainetes kasutatakse glütserooli (E422) niiskusesäilitajana. Keemiliselt mitmealuseline alkohol.
Glükogeen (glycogen): reservsüsivesik inimorganismis (nim ka loomseks tärkliseks; esineb maksas ja lihastes). Ta on veresuhkru (glükoosi) lühiajaline varu.
Glükoos (glucose): viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus. Kui räägitakse veresuhkrust, mõistetakse sellena glükoosi hulka veres.
Glükosiidid (glucosides): kompleksed, enamasti taimse päritoluga ühendid, enamasti monosahhariidide derivaadid (mitmed glükosiidid on südameravimid).
Geneetiliselt modifitseeritud toit (genetically modified food): toit ja toidu komponendid, mis sisaldavad geneetiliselt modifitseeritud organisme (GMO) või on valmistatud geneetiliselt modifitseeritud organisme sisaldavates komponentidest, kuid need toidud ise ei sisalda geneetiliselt modifitseeritud organisme (vt ka uuendtoit).
