Jätkan eelmisel korral alustatud postitust.
Mis saab aga siis või kuidas käituda siis, kui Sul on plaan veel rohkem oma kehakaalu alandada? Kas on võimalik langetada (alandada) oma kehakaalu näiteks 30 … 50 kg võrra? Seda muidugi juhul, kui Sa peaksid kaaluma 130 … 150 ja enamgi kilo.
Muidugi on võimalik, kõik siin ilmas on võimalik. Küll aga pead Sa teadma, kuidas seda teha ning üks, mis kindel – tervislikult ja teadlikult toitudes ei ole see kindlasti mitte ei 6 kuu ega ka ühe aasta projekt, vaid selles peab kujunema Sinu elustiil kuni Su elupäevade lõpuni!
Muidu on kogu vaev, mis eesmärgi nimel nähtud, lihtsalt maha visatud. Suur ja liigkiire kaalukaotus, eriti just see viimane ehk siis liigkiire kaalukaotus, vähendab aga olulisel määral ja üsna tugevasti Sinu töövõimet, keskendumisvõimet ning kindlasti suurendab ka vastuvõtlikkust haigustele (külmetushaigused, köha, nohu jne). Ja kellele meeldiks, kui teda peetaks kergelt öeldes „piduriks“ – inimeseks, kes pole just mitte „kõige teravam pliiats“ karbis jne?
Olen sama asja täheldanud sportlaste puhul, kes enda võistlusvormi viimiseks peavad alandama oma kaalu läbi rasvaprotsendi vähendamise, kaotamata sealjuures olulisel määral lihasmassi. Sa ilmselt juba taipad, kellest on jutt … Jah, just nimelt – kulturism on see sport ning seal on eredalt näha, mis toimub inimesega dieedi lõppfaasis. Piltlikult öeldes: küsida dieedi viimastel nädalatel võistlusteks valmistuva sportlase käest näiteks kui palju on 8 ruudus, jäävad nad tihtipeale Sulle vastuse võlgu. Ok, see oli tegelikult väga drastiline näide, nii hulluks asi ikka ei lähe, kuid süsivesikute alatarbimise tõttu on neil tihtipeale olukordi, kus nad ei suuda kiirelt vastu võtta otsuseid ja kus kasvõi naljast arusaamiseks kulub tükk aega :). Aga see selleks, tegemist oli lihtsalt äärmusliku näitega.
Paljudel juhtudel annavad inimesed alla lihtsalt puhtpsühholoogilistel põhjustel, tahtejõust jääb vajaka! Kõigile ei ole antud vastu pidada ning sageli inimesed murduvad. Senine kontrollitud toitumine asendub kas avaliku või salajase õgimisega. Viimasel puhul on muidugi pärast hea süüdistada dieedi mittetoimet, sest keegi ju ei näe, kuidas Sa öösel, kui kõik magavad, külmiku kallale hiilid ning valimatult toitu sisse ahmid.
Seega – tee omale plaan, jaga kaalulangetamine vastavalt püstitatud eesmärgile etappideks (perioodideks), lase organismil kohaneda ning peamine – ÄRA KIIRUSTA! Mis kiirelt läinud, see ka kiirelt tuleb (või oli see vastupidi?).
Ja kindlasti, kui Sa pole oma teadmistes kindel, konsulteeri spetsialistiga! Ning et olla enda vastu aus ja suuta kinni pidada seatud plaanist, peaksid Sa enda jaoks defineerima ja leidma ka oma nõrgad küljed. Mis põhjusel Sa mingile kiusatusele järgi andsid või millisel põhjusel Sa oled võimeline seda tegema? Mida teha selleks, et murdumismomente üle elada, neid edasi lükata või hoopiski vältida? Kuidas saaks treening toetada Sinu kaalualandamist? Jne jne jne … Mõtlemisainet on siin Sulle kuhjaga, kuid peamine on teha asjaga algust!
2 Comments
Kristjan
Raivo, mul on hea meel, et Te olete võtnud vaevaks sellist blogi kirjtuada. Niisugust informatsiooni on paljudele vaja, statistika kinnitab, et ülekaaluliste hulk ühiskonnas aina suureneb. Näibki nii olevat, et mida arenenum on riik, seda rohkem on ülekaalulisi. Paraku on nõnda, et ülekaal alandab oluliselt elukvaliteeti ja on ka tervisele kahjulik.
Umbes kolm kuud tagasi hakkasin ka ise kaalu langetama. Ei kaalunud väga palju, ~105 kg oma 184cm pikkuse juures, kuid mass ei olnud moodustunud lihastest. Spordisõber ei ole ma kunagi olnud. Viimasel ajal tunnen, et minust võiks see siiski saada.
Kõigepealt loobusin rämpstoidust ja igasugusest muust “saastast” mida ma sõin. Esialgu ma rohkem liikuma ei hakkanud, kuid ainult toitumise muutmisest piisas selleks, et esimese kuuga langeks kaal tervelt 5 kg võrra. Nüüd on kaalulangusest möödas juba umbes kaks kuud, kuid kaal rohkem langenud ei ole. Pendeldan ikka ~100 kg juures. Mõni päev isegi 98 kg ja siis jälle 101 kg. Nüüd olen lisanud ka mõõduka füüsilise koormuse, käies näiteks õhtuti kõndimas ja mõned korrad ka suuskadega mäel.
Mida soovitate edasi teha? Kas äkki on tegemist selle nn “stabiliseerumise perioodiga”, mis kaalu langetamise ajal võib esineda ja millest eelnevalt ka kirjutasite.
Kes on need spetsialistid, kelle poole sellises olukorras võiks pöörduda. Kuskil spordiklubis käimiseks praegu mahti ei ole, kui võib-olla oleks kasulik näiteks mõne personaaltreeneri teenust kasutada, et saada ideid õigeks toitumiseks ja rohkema liikumisega alustamiseks.
Raivo Piiber
Tere Kristjan
Tore, kui mu blogi meeldib ning olete sellest endale ka midagi kasulikku leidnud. Kui kaal on mõnda aega langenud ja nüüd peatunud, siis on tekkinud olukord, mida nimetatakse platooks ehk siis seisakuks. Seisaku ületamiseks on vaja teha a) muuta toitumist, b) suurendada treeningkoormust või c) teha mõlemat. Variant c on kõige efektiivsem. Kuna Te aga ei leia hetkel aega spordiklubis käimiseks, siis tuleb ilmselt leppida vähemalt esialgu variandiga a. Ehk siis treener/toitumisspetsialist võiks toitumise üle vaadata ning seda analüüsida. Ise olen kasutanud oma klientide puhul võimalust lasta neil kirja panna 5 päeva toitumine koos füüsilise tegevusega (trennid) ning hea oleks, kui sinna sisse jääks ka nädalavahetus. Vastavalt sellele siis olen suunanud neid õigema toitumise poole ehk korrigeerinud nende toitumisharjumusi.
Ideid liikumiseks (kui klubisse pole aega minna): kõnd (ka kepikõnd), ujumine, suusatamine, jalgsi tööleminek-tulek, lifti mittekasutamine 🙂
Kui ettepanek toitumise analüüsimise kohta meeldis, siis võite mulle kirjutada mu meiliaadressile raivo@treenitargalt.ee
Edu ja jaksu!