Millised võiksid olla söögikorrad (näidistoitumiskava)?

Kõik suuremad söögikorrad peaksid sisaldama kõiki meile olulisi toitaineid – nii süsivesikuid, valke kui ka rasvu. Miks just nii? Aga seetõttu, et süsivesikud imenduvad suhteliselt kiiresti ja lihtsalt (energiat vaid lühikeseks ajaks), valgud aga aeglaselt ja kauem (kõht kauem täis). Osa süsivesikuid kulub aga ka valkude omastamiseks ning seega väheneb süsivesikute kehakaalu tõstev toime (süsivesikute üleliigsus ongi enamasti kehakaalu tõusu põhjuseks).

Süsivesikuterikkad toidud võiksid jääda hommikusse ja lõunasse ning mida rohkem õhtusse, seda vähem süsivesikuid võiks tarbida. Muidugi – kui pole kaaluprobleeme, siis võib ka süsivesikuterikka toidukorra jätta õhtusse.
Mida võiks aga jälgida – mida õhtupoole, seda kiudainerikkam võiks olla meie toit, sest nii vabaneb toidust laekuv energia aeglasemalt, tekib vähem liigseid kaloreid ning ei moodustu rasvkude.

Vahepaladena (snäkkidena) sobivad ka vaid ühest komponendist koosnevad „ampsud“ – müslibatoon, jogurt, puuvili. Omal kohal on siin kindlasti ka vesi (tee või ka kohv), mis suurendab toidu mahtu ja pikendab täiskõhutunnet vaata et tunni võrra. Kui näiteks puuviljale vett mitte „peale juua“, tekitab see vaid suuremat nälga.

Veest veel niipalju, et vesi on meie jaoks ülioluline ja meie toidu tähtsaim koostisosa. Ta on ülitähtis toitainete imendumisel ning kõikide keemiliste protsesside toitumisel meie organismis. Juba 2% veekaotus vähendab tunduvalt meie töövõimet ning 5% suurem vedelikukaotus võib muutuda juba eluohtlikuks. Vett peab jooma, kuid mitte nii, et on raske olla ja liikuda ning selili heites on oht, et vesi hakkab ninast välja tulema.

Jagan arvamust, et veetarbimine võiks jääda piiresse 3…4 g keha 1 kilogrammi kohta ehk siis 70 kg mees peaks vett (vedelikku) tarbima ca 2,1 … 2,8 liitrit päevas. Kuid jällegi – see ei saa olla reegel, sest kõik on individuaalne ning sõltub keskkonnast, kus elada, töötada ja treenida jne.

Kogu selle eelpooltoodu kokkuvõtteks võiks siia lisada ehk ühe näidistoitumiskava. Jätaksin siinkohal välja kogused, sest need on kinni konkreetses indiviidis ning sõltuvad paljudest muutujatest (eluviis, ainevahetuse kiirus, vanus, kehakaal jne).

Seega :

Hommikusöök ca 8.00 (süüa kohe pärast ärkamist või hiljemalt 1 tunni jooksu). Hommikusöök on päeva tähtsaim söögikord, kuna ta käivitab su ainevahetuse ning tema abil see ka püsib kiirena terve päeva jooksul. Kui sa pole harjunud sööma (paljude puhul see nii on), siis harjuta ennast esialgu kasvõi paari puuvilja või topsi jogurtiga, kuid harjumuspärane hommikusöök võiks sisaldada putru, puuvilja, jogurtit või kohupiima või mune ja kohvi või teed.

Vahepala ca 11.00-12.00 müslibatoon või puuvili + vesi (tee, kohv). Vajalik selleks, et kahe söögikorra vahe ei veniks väga pikaks.

Lõunasöök ca 13.00 – 14.00 kana (kala, kalkun, loomaliha) + salat + paar viilu teraleiba ja tee või vesi. Magustoiduks puuvili.

Vahepala ca 17.00 viil või kaks musta leiba fileesingiga

Õhtusöök ca 20.00 jällegi kas liha koos rohelisega või ka kodujuustu-tomatisegu ning paar puuvilja. Kui enne magamaminekut tunned veidi nälga, siis kasvõi üks puuvili (greip). Minu enda puhul näiteks töötab ka klaas petti.