Leidsin, et oleks paslik postitada mõned mõisted, mis võivad kasuks olla sageli või vahetevahel (kuidas kellelegi) segaseksjäävate tekstide mõistmisel. Kasutasin selleks targemate inimeste abi ning siin on siis 187 erinevat mõistet. Materjaliks “Abivahend kõigile”, mille koostajateks M. Zilmer, U. Kokassaar ja T. Vihalemm, väljaandjakskirjastus Elmatar Tartus 2000 a. detsembris ehk siis juba 10 aastat tagasi. Ehk on need mõisted pädevad ka täna …
Sissejuhatuseks on väljaandjad öelnud, et ” Meie pikaajaline kogemus on loonud kindla veendumuse, et suur hulk erinevaid inimesi puutub tänapäeval kokku mitmete toidu, toitumist, toitaineid ja enesehooldust puudutavate võõrmõistetega, mille täpne tähendus jääb sageli selgusetuks. Sellesse käepärasesse abivahendisse koondasime 187 enamtarvitatavat, -kohatavat ja enim probleeme tekitavat võõrmõistet koos selgitustega. Seletava minisõnastiku koostajad loodavad selle kiirele juurdumisele igapäevaellu ning soovivad sõnastiku kasutamisrõõmu kõigile huvilistele”.
Nii et alustame aga algusest …
Aeroobne (aerobic): hapniku juuresolekul või osavõtul toimuv protsess. Hapnikku sisaldav keskkond.
Agar (agar-agar): kasutatakse geeli andva ainena farmaatsia- ja toiduainetööstuses ning mikroorganismide söötmete tahkestamiseks. Olemuselt punavetikatest pärinev liitsüsivesik. Kasutatakse lisaainetena (E406).
Alfahüdroksühapped ehk AHA-happed (a-hydroxyacids): looduslikud orgaanilised happed (nt. piimhape, glükoolhape, õunhape, sidrunhape jt). Kasutatakse toiduainetes konservantidena ja hapestajatena ning kosmeetikas kreemides (tõstetakse naha niiskusesisaldust, mis tagab naha siledama pinna). Eemaldavad naha pindmisi surnud rakke (sellel põhineb “naha koorimine”).
Alfatoksiinid (alfatoxins): mõnede hallitusseente (perekond Aspergillus) kuumutamisel vastupidavad toksiinid, mis võivad põhjustada maksakasvajaid.
Alkaloidid (alkaloids): tsüklilise ehitusega lämmastiku sisaldavad taimse päritoluga ühendid, millel on inimorganismile tugev füsioloogiline toime. Suurtes kogustes mürgine toime. Kindlates annustes on paljudel alkaloididel ravitoime. Tähtsamad alkaloidid on kofeiin, teobromiin, nikotiin, morfiin jne.
Alkohol (alcohol): etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent.
Allergeen, toiduallergeen (allergen; food allergen): reeglina toiduvalk, mis põhjustab antud toidu suhtes ülitundlikel inimestel immuunsüsteemi reaktsiooni. Toiduaine võib sisaldada mitmeid toiduallergeene.
Allergia, toiduallergia (allergy; food allergy): inimorganismi ülitundlikkus, mis avaldub spetsiifilise või mittespetsiifilise immuunvastusena toidukomponendile (-tidele).
Aminohapped (amino acids): jaotatakse asendamatuteks (essentsiaalseteks) ja asendatavateks (mitteessentsiaalseteks). Orgaanilised happed (sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma).
Anaboolne (anabolic): sünteesi soodustav ühend (nt hormoon) või sünteesiprotsess organismis.
Anaboolsed steroidid (anabolic steroids): ühendid (enamasti sünteetilised steroidid), mis stimuleerivad inimkeha valkude sünteesi (kasutatakse pärast ulatuslikke põletusi ja operatsioone, kasvupeetuse, rahhiidi ja osteoporoosi ravis, aga ka tippspordis).
Anaeroobne (anaerobic): hapnikuta toimuv protsess (nt alkoholkäärimine) või hapnikuvaba keskkond.
Androgeenid (androgens): meessuguhormoonid, millede tüüpesindaja on testosteroon (see on anaboolne steroid nii meestele kui naistele).
Aneemia (anemia): kehvveresus (erütrotsüütide vähesus ja/või neis esineva hemoglobiini vaegus). Enamus aneemiaid on tingitud erütrotsüütide sünteesiks vajalike toitainete puudusest, eeskätt raua, vitamiin B12 ja foolhappe või teiste vereloomeks vajalike komponentide defitsiidist.
Anoreksia (anorexia nervosa): psüühilis-somaatiline toitumishäire. Levib eeskätt noorte naiste seas (vanuses 15…25 aastat). Seda iseloomustab keeldumine toidust ja haiglaslik hirm kaalu juurdevõtmise suhtes. Haigustunnusteks on eluohtlik kõhnus ja naistel vähemalt kolmemenstruatsioonitsükli ärajäämine. See toitumishäire on enesetapu üks põhjustest.
Antigeen (antigen): inimorganismi jaoks kehavõõras aine (enamasti valkaine), mis põhjustab antikehade teket (immuunvastust).
Antioksüdant (antioxydant): aine/ühend, mis juba väga madalas kontsentratsioonis suudab takistada, vältida või likvideerida vabade radikaalide toimet (nt vitamiin E, C, karotenoidid, kusihape, vereplasma albumiin, mitmed sünteetilised ühendid jne). Toidu lisaainete puhul tähistatakse enamikku antioksüdante koodidega E 300…E 330.
Asendamatud aminohapped (essential amino acids): inimorganism peab nende vajamineva koguse saama toiduga, kuna organismis ei toimu nende moodustumist (need on fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin). Vajalikud valkudesünteesiks ja mitmete ühendite moodustamiseks. Asendamatud rasvhapped (essential fatty acids): need on kaks polüküllastamata rasvhapet (linoolhape ja alfa-linoleenhape), mille sünteesi ei toimu inimorganismis ja neid peab saama toiduga.
Askorbiinhape (ascorbic acid): see on vitamiin C (vajatakse kui antioksüdanti ja ka sidemete, kõhre, luude, kapillaaride, naha, igemete jne normaalseks arenguks). Antioksüdantse lisaainena (E 300) kasutusel toidu- ja kosmeetikatööstuses.
Aspartaam, E 951 (aspartame): energiavaene sünteetiline magustaja. Kasutatakse erinevate toitude ja jookide magustamisel. Aspartaam on aminohapete aspartaadi ja metüülitud fenüülalaniini liitühend. Ohtlik fenüülketonuurikutele. Temperatuuritundlik.
Atsesulfaam K, E 950 (acesulfame K): toiduenergiat mitteandev sünteetiline magustaja. Omab koostoimet teiste magustajatega. Temperatuurikindel.
Asovärvid (azocolorants): looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga värvained, mis võivad ülemäärasel tarbimisel ülitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. Siia kuuluvad näiteks tartrasiin (E 102), kinoliinkollane (E 104), asorubiin (E 122), võlupunane (E 129), briljantmust (E 151) jt värvained.
